Maakri ajalugu

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ulatus 13. sajandil Maakri tänava loodepoolsele alale Härjapea jõe orundiga liituv kitsas merelaht. Muinasaegsest inimtegevusest annavad tunnistust riibitud pinnaga savinõukillud, mis pärinevad ajavahemikust 200 eKr – 200 pKr. Mainitud merelahest ida poole jäävale madalale poolsaarele rajati 13. sajandil Püha Johannese hospidal (Jaani seek), mida on esmakordselt nimetatud 1237. aastal paavsti legaadi Modena Guillelmuse ürikus.

Keskaegne seek hävitati 1570, kui Vene sõjavägi piiras Tallinna. Pärast Liivi sõda seek taastati ja 1674 oli seal 62 hoolealust. Lõplikult suleti Jaani seegi kohal asunud hoolekandeasutus 1960. aastatel.

Maakri ja Kuke tänava ning Rävala puiestee vahelisel alal, samuti Maakri ja Kivisilla tänava vahelisel alal kuulub keskaegne kultuurkiht söeproovide ja leidude järgi 14. sajandi lõppu – 16. sajandi algusesse. Püsivam hoonestus hakkas sellel alal kujunema 15.–16. sajandil. Alates 18. sajandist oli see piirkond tuntud Kivisilla eeslinnana (ilmselt Tartu mnt alguses üle Härjapea jõe ehitatud kivisilla järgi).

19. sajandil ja 20. sajandi algul kujunes Härjapea jõe äärde välja tööstusvöönd, mille üheks osaks oli ka tänase päevani säilinud 1910.-11. aastal ehitatud keemilise puhastuse ja värvimise tööstuse hooned.

Joonis 1. Joonisel läänes oleva Maakri tänava ääres on naha- ja jalatsivabriku kompleks (punasega), kuid keemilise puhastuse ja värvimise tööstuse hooneid tänasel kujul veel ei ole. Härjapea jõgi on sinine joon piki Maakri tänavat. Tornimäe tänav on naha- ja jalatsivabriku kompleksist lõunas.Allikas: Tallinna linnaarhiiv TLA.149.4.537 leht 9.

Joonis 2. Väljavõte Tallinna 1910.-11. a Pharus-Plani linnaplaanist. Maakri tänava ääres on näidatud Härjapea jõgi. Allikad: Läti Ajalooarhiiv LVVA.6828.4.570 leht 1 ja Eesti Ajalooarhiiv ERA.T-6.3.1713 leht 1, ERA.T-6.3.1713 leht 3.